Skip to content

Annapurna Base Camp viie päevaga ja muud mõtteainet

Annapurna Base Camp viie päevaga kõlab nagu reklaamtahvli hüüdlause, kuid tõsilugu – nii lühikese ajaga on võimalik Annapurna Base Campis ära käia. Ma olin ise ka sellise tempo suhtes alguses skeptiline, kuid kui teel olles sai selgeks, et see tõesti on võimalik, otsustasin sportlikust huvist viie päevaga ka hakkama saada. 

Vaade Chommrongist hommikul

Teekond. Bussisõit Kathmandust Pokharasse kestab suurepärased 8 tundi, hoolimata asfalteeritud teest tuleb tagaistmetel arvestada, et poole sellest ajas veedate istme kohal, mitte sellel istudes. Tee on künklik. Vägagi. Olles läbiraputatud ja väsinud bussisõidust, otsustasin alustada matka järgmisel hommikul. Lisaks on kell 16 Pokharasse jõudes raske leida transporti matkateede alguspunktidesse – ühistransport enam ei sõida ja takso oleks maksnud ühele inimesele umbes 20 €.

  1. Hommikune dźiibisõit Ghandrukisse ja matk Chommrongi. Taksojuht viis mind otse sellisesse peatusesse, kust autoga Ghandrukisse sai. Maksin sõidu eest 700 ruupiat (6,4 €).
  2. Chommrong, 2210m -> Himalaya, 2900m
  3. Himalaya -> Machhapuchhare Base Camp, 3700m
  4. Machhapuchhre Base Camp -> Annapurna Base Camp -> Chommrong. Üks pikk-pikk päev. Võib ka enne Chommrongi peatuse teha. Mul lihtsalt oli jõudu edasi minna.
  5. Chommrong -> Ghandruk ja bussisõit Pokharasse

Machhapuchhre Base Campist, 3700m evakueeriti iga päev mäestikuhaiguse sümptomaatikaga keegi. Enamik inimesi, keda teel kohtasin, ei mõelnud haigestumisele väga, seega võis tunduda, et mu hirm mäestikuhaiguse üle, on liialdatud. Evakueerimiste põhjal võin öelda, et ei olnud. Seega, mulle tundub kõrguste suhtes aupaklikum Chommrongist jätkata hoopis sellise kava alusel: Chommrong, 2210m -> Dovan, 2500m; Dovan -> Deurali, 3200m; Deurali -> Machhapuchhre Base Camp.

Machhapuchhre Base Camp, 3700m

Üksinda teel. Nagu eelnevalt öeldud, matkasin ABC teel üksinda, kandes ka oma seljakotti. Ma ei võtnud ei giidi ega porterit. Kaardi, kompassiga ja telefoni kaardi järgi (kui aku vastu peab) orienteerudes saab siin suurepäraselt hakkama ja tegelikult ei ole isegi neid vaja kasutada, sest teerada on lai ja selge – eksida lihtsalt ei saa. Rohkem kui õige raja leidmine, tekitab ilmselt küsimusi, kas naisterahval üksinda Nepaalis matkata on turvaline. ABC matk on üks populaarsemaid matku Nepaalis, rajal liigub palju inimesi ning öömajades on lihtne kaasteelistega tutvust sobitada ja leida vajadusel keegi, kellega mingit lõiku matkast koos teha. Nii matkasin näiteks Deuralist Machhapuchhre Base Campi koos ühe kanadalannaga. “Trekking alone?”, on põhiküsimus, mida kohalikud esitavad üksinda seljakotti kandvat naisterahvast nähes. Ma ei tundnud end kunagi ohustatuna, kuid vahepeal siiski tundsin vajadust luisata kellestki olematust sõbrast, kes mind, aeglast matkajat järgmises külakeses järgi on sunnitud ootama. Ma ei tea, kas see luiskamine põhjendatud oli.

Teerada Deuralist Machhapucchre Base Campi

Kadunuks jäänud matkajad. Üksinda matkates on ilmselgelt suuremad riskid ja matkajad, kes Nepaalis kadunuks on jäänud, on valdavalt üksinda liikunud. Mägedes puudub mobiililevi ja kui matkaja juhtubki kuskile kukkuma, siis on tema otsimine raskendatud. Kõigile neile aspektidele mõtlesin enne raja valikut samuti.

Öömajades on võimalik lasta endale järgmisesse peatuspunkti voodikoht broneerida ning see on juba üsna hea viis, kuidas oma trajektoorist teisi teavitada. Lisaks ütlesin inimestele, kellega tutvusin, kuhu plaanin järgmiseks minna. Kui ABC matk on üks populaarsemaid ja seal ma matkata ei kartnud, siis mu teine variant oli Langtang Valley, Kathmandust põhjas. Mul on hea meel, et ma selle kasuks ei otsustanud, sest nagu hiljem selgus, on selles piirkonnas aastate jooksul kaduma jäänud mitmeid üksinda matkama läinud tütarlapsi. Vestlesin sellel teemal Kathmandus hotellis, kus ööbisin, ka sealse omaniku/giidi/reisikorraldajaga (nad on kõik seal multitalendid), kes avas mulle ka ühe üsna õõvastava juhtumi. Seega nii mitteromantiline kui see ka pole, siis kadunud inimeste otsimiskuulutusi Kathmandu tänavatel ja matkapiirkondades näeb ja minu arvates on mõistlikum leida endale kaaslane!

Machhapuchhre ehk Fishtail. See mägi on püha, mistõttu selle ronimine on keelatud. Vaade Chommrongist.

Laviinioht. ABC trekil on kevadeti oht laviinidele lõigul Deurali – Machhapuchhre Base Camp. Matkajate ohutus on tagatud matkaraja ümberjuhtimisega teisele poole jõekallast. Mina matkasin aprilli alguses ning selleks ajaks oli laviinioht juba möödunud, kuid sellest hoolimata ületasin jõe ja matkasin ohutul kaldal. Laviinide kohta on mõistlik küsida kohalikelt ja Chommrongist rahvuspargi registreerimispunktist.

See kõik ei olnud hirmutamiseks, vaid järelemõtlemiseks enne minekut. Kokkuvõtlikult võin öelda, et ABC matk on lühike, kiire ja ilus matk jõudmaks otse mägede keskele. Väärt matkamist!

2 Comments

  1. Kristina Kristina

    Mulle väga meeldivad Su postitused!!
    Kust niisuguse julguse ja tahtejõu saab üksida selliseid asju ette võtta? 🙂

    • reisirebane reisirebane

      Aitäh 🙂
      Julgus ja tahtejõud tulevad ilmselt nii, et mida rohkem käid, seda rohkem tahad näha. Üsna raske on aga alati leida inimest, kelle plaanid sinu omadega ühtiksid, niisiis tulebki ise, kott seljas, minna 🙂
      Üksinda reisida on tegelikult väga lahe, alguses veidi hirmutav, aga see läheb kiiresti üle.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *